Elu, see on :
Võimalus – kasuta seda !
Ilu – imetle seda !
Õndsus – maitse seda !
Unistus – tee see teoks !
Väljakutse – võta see vastu !
Kohustus – täida see !
Mäng – mängi !
Varandus – hinda seda !
Tervis – hoia seda !
Armastus – nauti seda !!
Saladus – lahenda see ära !
Šanss – kasuta seda !
Mure – saa sellest võitu !
Võitlus – kannata see välja!
Seiklus – võta sellest osa !
Tragöödia – saa sellest üle !
Õnn – lase sel sündida !
Elu on selleks liiga ilus – ära riku seda !
Elu on elu – võitle selle eest !

Life ends when you stop dreaming. Hope ends when you stop believing. Love ends when you stop caring. So – DREAM, BELIEVE AND ALWAYS CARE!

Here’s all you have to know about men and women: women are crazy, men are stupid. And the main reason women are crazy is that men are stupid.

Üksinduses, haige olles, segaduses — ainuüksi teadmine sõprusest aitab vastu pidada, isegi siis, kui sõber on jõuetu aitama. Piisab sellest, et nad olemas on. Sõprust ei vähenda aeg ega kaugus, ei vangistus ega sõda, ei kannatused ega vaikus. Just neil hetkil kinnitab sõprus tugevamini juuri. Just neist hetkist puhkeb ta õide.

Väikesed, tähtsusetud, lihtsad asjad aitavad eluraskustest üle saada. Naeratus, puudutus, hea sõna, lahke nägu, huvi teise inimese vastu.

Sa oled vastus mu küsimustele, mille olemasolust mul aimugi polnud.

Mõtted, mida teistele ei räägi, ongi saladused.

Armastus on teineteise kaisus kaitset otsides vihmavarju all seismine – ka pärast seda, kui sadu on lõppenud.

Nii lühike, kui üks silmapilk ka pole, on ta alati kordumatu. Kui sa hetke ei kasuta
raiskad sa võib-olla kogu oma elu.

Sa ei saa ühegi partneriga õnnelik olla, kui sa iseendaga õnnelik ei ole. Nagu sa ei saa ka kedagi armastada, kui sa iseenaast ei armasta.

Pohmakas Tähendab Seda, Et Sinu Organismis Ei Ole Piisavalt Vett Eluks Vajalike Funktsioonide Jaoks.

Kes meist ei võiks öelda: ma olen patust elu elanud. Ühed ütlevad, teised ei ütle, ei tule selle pealegi, et öelda. Ma ei hakka küsima kummal on rohkem lootust ja lohutust.
Kes meist poleks valetanud? Väljakannatamatu oleks inimene, kes alati räägiks, mida ta mõtleb. Sest inimese räägivad ju ka siis, kui nad üldse ei mõtle.
Kes meist poleks varastanud? Kui mitte muud, siis teiste inimeste aega, tähelepanu, energiat. Ja kõige suuremad varastajad usuvad, et võtavad õigusega.
Kes meist poleks tapnud? Nii tahes kui tahtmatult. Ma ei kõnelegi sääse või kärbse tapmisest, kelle elu on looduse ees just sama paljuväärt kui minu elu. Me tapame erilise järjekindliusega lähedasi inimesi oma käitumisega, oma nõudmistega. Tapmine on osa elust, kuivõrd söömine on tuhandete elusolendite tapmises osalemine.

Õnn on nagu energia jäävuse seadus: ta ei teki millestki ega kao kuhugi. Ta on alati olemas ja vaid kandub edasi ühelt inimeselt teisele. Enamasti teisele.

Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegustest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada.

Kui ma sind näen, lendlevad liblikad mu kõhus. Kui ma sinu peale mõtlen, lööb mu süda kiiremini kui tavaliselt. Kui meie pilgud kohtuvad, ma punastan. Kui sa mind kallistad, täitub mu keha soojusega.

If I could have just one wish, I would wish to wake up everyday to the sound of your breath on my neck, the warmth of your lips on my cheek, the touch of your fingers on my skin, and the feel of your heart beating with mine, knowing that I could never find that feeling with anyone other than you.

Nii palju kasutatakse ebavajalikke sõnu, kirjeldamaks nõnda elementaarseid mõtteid ja tundeid. Ma ei tea, kas kedagi teeb õnnelikuks iga päev õige ja vale, halva ja hea, võrdsuse ja ebavõrdsuse, armastuse, vihkamise, andestamise, leppimise defineerimiseks tuhandeid sõnu ritta seada? Kas läbikirjutamine annab mõtetele raamid, paberi, värvi? Kas polegi toredam, kui need sõnad,mõisted, kuskil õhus hõljuvad ja lihtsalt on? Miks piiritleda midagi, mis homme juba ära libisemas on. Me muutume. Me pole enam kunagi need samad mõtted ja tunded, mis me oleme mõnel dateeritaval hetke. Ja nii lihtsalt ongi…

Öeldakse, et inimesed tulevad ja lähevad. On inimesi, kes kunagi ei lähe. Nad on sooja hommiku sarnased, nad on sulle õe eest. Nad mõistavad ja aitavad sind alati. Nad toetavad sind. Sina oled üks nendest !

Suhe on nagu kahe muutujaga võrrandsüsteem – lahenduse võib tuua tundmatu leidmine.

Elu on pikk, isegi lõputu iseendaga võitlemine, mis viib meid lõpuks tõdemusele, et see kõige parem ja kallim pool on meis koguaeg olemas olnud, ainult me pole suutnud seda siis kasutada, kui vaja oli. Oleme liiga tihti läinud kergema vastupanu teed ning lennutanud sellega tillukese inimlikkust meist endist tuulde.

Kui ma saaksin sulle sünnipäevaks terve maailma kinkida, teeksin ma seda, koos ookeani täis delfiinidega ja kõrbetega, mis laiuvad kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusele. Pakiksin ta vikerkaarde ja kaunistaksin säravate tähtedega.

Mille järgi sünnipäevalast ära tunda? Ta tipib ringi oma uutes Prada kingades,kannab Versace teksaseid , kuulab MP3 viimast mudelit, saadab sõpradele sõnumeid ja tal on näol särav naeratus.

Kuidas sa võid kõhelda? Riski! Riski ükskõik millega! Ära hooli enam hoiatustest, arvatagu mis tahes. Tee, mis on kõige raskem. Tegutse enda nimel. Vaata tõele näkku.

Soovide maa, see on muusika.

Pane mind karpi kinni . ära kellegile seda karpi ava , mittekellegile . pane see karp kõvasti pealt lipsuga kinni , hästi kõvasti . ma ootan . ma luban et ma ootan , kuni sa selle karbi ise avad , sest oled valmis selleks , et ma olen kogu ülejäänud elu sinu .

Kuule, sorri, aga ma andsin kahele inimesele su koduse aadressi, nad lubasid läbi tulla. Ma neile Sinu telefoninumbrit ei andnud. Aa, muidu nende nimed olid Õnn ja Armastus.

Taevas on kurb , meie tehtud vigade pärast, siit ka põhjus, miks sajab nii palju. Iga piisk on taeva pisar, iga piisk on kellegi valetegu. Ja siis inimesed imestavad, miks sajab nii palju ?