Armukadedus või egoism?

Armastusele on hümne lauldud inimkonna hällist alates. Kui oleks armastust poleks inimkonda tekkinudki. Aga armukadedus võtab elurõõmu, rikub ilusad tunded, toob hingepiinu nii kadestajale kui kadestatavale. Mis tundmus see üldse on, kuidas tekib ja kuidas selle vastu saada? Valvata partneri iga sammu ja hingeliigutust, hoida ta pidevalt oma vaateväljas tähendab väiklast ja egoistlikku hirmu selle ees, et partner oma valikuvabadust käsutab. Niipea, kui rihma lõdvemaks lased, on partner kohe läinud!

Armukade on kesise enesekindlusega inimene, kes varjab seda välise võimukusega, isanda hoiakuga. Ja toob enesele varem või hiljem kaela selle, mida kardab. Armukadedus on armastuse sõber. Kui armastus valib välja objektid, lähendab kaks inimest teineteisele, siis armukadedus justkui isegi tugevdaks seda sidet. Kui armastus ütleb: oleme kaks, kes on üks, siis armukadedus lisab: aga ainult sina ja mina, teised on liigsed. Tähendab- armukadedus kriipsutab maha kogu fooni , aga avab mõlemas järkjärgult uusi nüansse, nii käitumises kui hoiakus. Kui need jäävad mõistlikkuse piiridesse(näiteks kerge flirt), on tegemist küpse tundega ja kerge armukadedus mõjub suhtele, mis võib-olla juba veidi rutiinseks muutumas, tõepoolest tugevdavalt.

Armukadedus on armastuse hukk. Kui üks pooltest vaatab armastusele nagu õigusele teist ainult iseenese omandiks pidada, leides, et teise põhitegevuseks olgu ainult teda jumaldada, siis peaks too eneselt küsima: kas üksainus inimene võib kellele tahes asendada tervet maailma? Raske uskuda, et see võimalik on. Nii et: mida tugevamini üks pool teist kontrollima ja allutama hakkab, seda suurema vastumeelsuse ta enese vastu tekitab. Lõpmatut survet ei kannata välja ka kõige suurem armastus.

Armukadedusest armastuseni. Kui armukadetseja kõikidele ,,pingutustele“ vaatamata ei tuvasta rivaali olemasolu konkreetse naise või mehe kujul, siis asetab ta selle rolli partneri töö, õpingud, hobid, vanemad jne. Armukadedus saab ,,toitu“ subjektist, mitte objektist.

Me võime roosipõõsa eest hoolitsedes ta ümbert umbrohu välja kiskuda, aga kui (sõnnikuse) maapinnagi eemaldame, roos sureb- see tulemus, mille poole armukadetseja alateadlikult rühib.

Mida armukadeduse vastu teha?

1. Usalda seda, keda armastad. Armastaja , keda partner vähimagi probleemita omatahtmisi ringi liikuda laseb, tuleb alati tagasi.

2.Joonista paberile iseennast ja oma partner. Mida sa sinna esimese uitmõtte ajel veel lisaksid? Kui mitte midagi, on teie liit hukule määratud. Mida rohkem objekte, inimkujusid ja abstraktsioone sa sinna juurde kritseldad, seda erutavam on teie romaan ja kindlam teie liit.

3.Mõtiskle selle üle, mis su elu ja mõttemaailm peale partneri veel sisaldab. Millest või kellest võiksid loobuda, mida juurde tahaksid õppida, kui tema seda tahaks? Mida sa teeksid, kui tema sinu üle valitsema kipuks? Üks on selge: mida kergemini kompromissidele jõuate, mida värvikam on teie kummagi maailm, mida sisutihedam ja sõprade rohkem igapäev, seda säravam on teie suhte tulevik.

4. meenuta, et maailm on mitmepalgeline. Kui sulle tuleb silme ette kujutluspilt, kuidas partner sind peatab, siis ära peleta seda, vaid ,,vaata“ lõpuni- kui kaugele võib ta minna? Kui lõpuni, siis võta oma tahtejõud kokku ja kujutle kulminatsioonihetkel tema lähedusse iseennast! Läheb see sul õnneks, oled armukadetsemisest lahti! Kui ka korduva katsetamisega ei lähe, on kaks väljapääsu. Esiteks: tunnistada, et teie liit on kimäär, et ilmselt pole te võimelised teineteist õnnelikuks tegema ja targem on lahku minna. Teiseks: mõtle järele, mis on su madala enesehinnangu põhjus; milles seisneb su küündimatus, et sa seda, keda usud armastavat, ainult jõuga enese juures (alluvuses!) hoida loodad? Kui leiad vastused, suudad ka olukorda muuta, kui ei leia, võib sind aidata ainult psühholoog- kui temagi!