5 okt. Täna sai alguse mu elu. Minu vanemad ei tea veel seda, aga mina olen juba olemas. Minust saab tüdruk. Mul tulevad heledad juuksed ja sinised silmad. Peaaegu kõik on minu kohta kindlaks määratud, isegi see, et mulle meeldivad lilled.

19 okt. Mõned ütlevad et ma pole veel päris inimene, et ainult minu ema on tegelikult olemas. Aga ma olen küll päris inimene, täpselt nagu väike leivaraas on ikka päris leib. Minu ema on inimene ja mina olen inimene.

23 okt. Mu suu hakkab juba avanema. Mõelda vaid, et umbes aasta pärast ma juba naeran ja hiljem hakkan ka rääkima. Ma tean, mis on mu esimene sõna : emme.

25 okt. Täna hakkas iseenesest tööle minu süda. Nüüdsest lööb see vaikselt kogu mu eluaja ega puhka hetkekski. Alles paljude aastate pärast see väsib. Siis jääb see seisma ja ma suren.

2 nov. Ma kasvan iga päev natuke. Juba moodustuvad minu käed ja jalad. Aga ma pean veel kaua ootama, enne kui need väiksed jalakesed viivad mind ema sülle ja need tilukesed käed võivad korjata lilli ja kallistada isa.

12 nov. Mu kätel tekivad pisikesed sõrmed. Naljakas kui väiksed nad on. Nendega võin ma ema juukseid paitada.

20 nov. Täna sai emme lõpuks arsti käest teada, et ma elan siin tema südame all. Oo kui õnnelik ta võib olla! Emme, kas sa oled õnnelik?

25 nov. Küllap mõtlevad emme ja issi nüüd, mida mulle nimeks panna. Nad isegi ei tea et olen tüdruk. Tahaksin, et mu nimi oleks Kati. Olen juba päris suur.

10 dets. Mu juuksed kasvavad. Need on siledad,heledad ja läikivad. Huvitav, millised on sinu juuksed emme?

13 dets. Hakkan juba nägema. Minu ümber on pime. Kui emme mu ilmale toob,siis näen päikesepaistet ja lilli. Aga kõige rohkem tahan näha oma emmet. Milline sa oled emme?

24 dets. Huvitav, kas emme kuuleb mu südame sosinat? Mõned lapsed sünnivad natuke haigena. Aga minu süda on tugev ja terve. See lööb ühtlaselt : tuks-tuks-tuks. Sa saad endale terve tütrekese emme!

28 dets. Ema tappis mu täna.